Uudised

11.12.2009

Seminar mereökosüsteemide kaitsest

Seminar "Mereökosüsteemi kaitse - õppetunnid projektidest Eesti, Läti ja Leedu vetes" toimus 27.-28. oktoobril 2009 Siguldas, Lätis.

Seminari eesmärgiks oli tutvustada LIFE-Loodus projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" tulemusi; Norra finantsmehhanismidest rahastatud projekti "Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed - ESTMAR" vahetulemusi ning teiste projektide kogemusi seoses merelooduse kaitse korraldamise ja merealade kasutamise ning ruumilise planeerimisega.

Peamised seminari teemad:

* EL tähtsusega liikide ja elupaikade uuringute peamised tulemused ning nõuded nende kaitse osas;
* Alade piiritlemine ja kaitse alla võtmise ettepanekud projektitulemuste põhjal;
* Kaitserežiimid ja kaitsekorralduskavad Natura 2000 merealadel;
* Sidusrühmade kaasamine: aktsepteerimine, suhtlemine j majanduslikud huvid;
* Merealade kasutused ja ruumiline planeerimine;
* Edasised vajalikud tegevused.

Peamised järeldused:

* LIFE-Loodus projekt "Merekaitsealad Läänemere idaosas" on olnud edukas projekt, mille tulemusena on saadud palju uut ja ka teaduslikult väärtuslikku infot Eesti, Läti ja Leedu merealade kohta. Eestis kinnitasid projekti tulemused olemasolevate mereakaitsealade piiride õigustatust; Lätis tehti ettepanek 7 uue merekaitseala moodustamiseks; Leedus täpsustati merekaitsealade piire ja tehti ettepanek ühe merekaitseala oluliseks laiendamiseks. Projekti raames said kõik Balti riigid esimesed kogemused seoses kaitsekorralduskavade koostamisega merealadele. Ka projekti raames toimunud avalikkuse teavitamise tegevused olid edukad: ligi 100 meediaartiklit, uudised televisioonis, DVD mere ökosüsteemist "Märka merd!", infostendid merekaitsealadest ja nende loodusväärtustest, seminarid huvirühmadele jne.

* Norra finantsmehhanismidest rahastatud ESTMAR projekti raames uuritakse Eestis avamerealasid (mis asuvad siiski veel territoriaalmere piires, mitte majandusvööndis). Esialgsed tulemused näitavad, et uuritavatel avameremadalikel leidub kaitset väärivaid loodusväärtusi. Kogutavad andmed on eriti väärtuslikud, kuna varem nende avamerealade kohta andmed puudusid.  ESTMAR projekti raames koostatakse ka 6 kaitsekorralduskava olemasolevatele merekaitsealadele rannikumeres.

Seminari materjalid leiab siit

Merle Kuris
merle.kuris@bef.ee

28.09.2009

Avalik koosolek Küdema lahe kaitsekorralduskavast

23. septembril korraldas Balti Keskkonnafoorum Saaremaal, Mustjala vallamajas avaliku koosoleku, kus tutvustati Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava.

Merle Kuris andis ülevaate kaitsekorralduskava üldistest osadest ja Küdema lahe HA maismaaosa ning Laidu saare LKA loodusväärtustest ja plaanitavatest kaitsemeetmetest. Merelisi loodusväärtusi, nende kaitse-eesmärke, ohtusid ja kaitsemeetmeid tutvustasid vastavate teemadega tegelevad projektipartnerid – merepõhja elupaikadest rääkis Tiia Möller TÜ Eesti Mereinstituudist, linnustikust Andres kalamees Eesti Ornitoloogiaühingust ning kalastikust ja kalandusest Markus Vetemaa TÜ Eesti Mereinstituudist.

Kohale oli tulnud üle 20 osaleja, sh Mustjala Vallavalitsuse, Keskkonnaameti, Tallinna Sadama ja kohalike ajalehtede esindajad.

Koosoleku järel jätkus üritus Saaremaa sadamas, kus avati Küdema lahe loodusväärtusi tutvustav infostend ja Tallinna Sadam tutvustas oma keskkonnaalast tegevust ning Küdema lahe keskkonnaseire tulemusi.

Üritust kajastasid ka kohalikud ajalehed "Meie Maa" ja "Oma Saar"
Üritus toimus ja infostend valmis LIFE-Loodus projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames.

Foto: I. Mägi (Meie Maa)                                                                                       Foto: M. Kuris
 

Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
Merle.kuris@bef.ee
 

10.08.2009

Informatiivne koosolek ranniku omavalitsuste ja teiste huvirühmadega Lätis

9. juulil korraldas Balti Keskkonnafoorum – Läti koos Läti Keskkonnaministeeriumiga ranniku omavalistustele ja teistele huvirühmadele informatiivse koosoleku, kus tutvustati kavandatavaid merekaitsealasid.

Koosoleku eesmärgid: tutvustada ranniku omavalitsustele ja teistele huvirühmadele:
- ettepanekuid 7 uue merekaitseala moodustamiseks, sh alade piire, teaduslikke põhjendusi ja plaanitavaid kaitsemeetmeid (kaart);
- koostatud kaitsekorralduskavasid ja avalikustamise tulemusi;
- kaitsealade moodustamisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise tulemusi.

Peamised aruteluteemad:

Keskkonnaminister R.Vējonis avas koosoleku ja rõhutas oma kõnes projekti tähtsust. Ta tõi Balti Keskkonnafoorumi projekti välja hea näitena looduskaitse ja majanduslike huvide tasakaalustamise võimalikkusest.

D.Vilkaste, Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse osakonna juhataja, selgitas EL ja Läti poliitilisi seisukohtai seoses merekaitsealade moodustamisega. Seaduslik alus merekaitsealade moodustamiseks on EL Linnu- ja Loodusdirektiiv ning Läti Looduskaitsealade seadus. Projekti käigus töötati välja ettepanekud kahe merekaitseala kasutamise ja kaitse eeskirjade kohta. Nende ettepanekute väljatöötamisel osalesid erinevad huvirühmad. Rõhutati, et majandustegevuste piiranguid ei kavandata ühegi merekaitseala puhul neist seitsmest. Erandiks on vaid uute kaadamiskohtade kavandamine, mille puhul on vajalik keskkonnamõjude eelhindamine.

A.Ruskule tutvustas osalejatele projekti üldiselt: projekti eesmärke, ülesandeid, tegevusi ja tulemusi, samuti merekaitsealade moodustamise ettepanekuid. Kõik seitse merekaitseala moodustatakse EL tähtsusega elupaikade ja linnuliikide kaitseks. Neil aladel leidub ka kaitstavaid kalaliike, kuid need on antud aladel haruldased looduslikel põhjustel ja seega ei kvalifitseeru nad merekaitsealade moodustamise põhjusena.
Projekti eksperdid S.Strāķe ja A.Stīpniece tutvustasid uuringute metoodikat ja tulemusi ning piiride määratlemise põhimõtteid ja kriteeriume.

E.Bojārs andis osalejatele ülevaate kahest kaitsekorralduskavast ning tutvustas “Nida – Pērkone” ja “Riia lahe lääneranniku” merekaitsealade funktsionaalse tsoneerimise ettepanekuid. Hetkel ei ole majandustegevus nendel aladel kaitstavatele biotoopidele ja lindudele ohuks. Koostatud kaitse ja kasutamise eeskirjad kahele kavandatavale merekaitsealale näevad ette mõningaid piiranguid uutele majandustegevustele, nt tuuleparkide rajamine ja maavarade kaevandamine ei tohiks olla lubatud loodusreservaadi vööndis.

Keskkonnaökonomist K.Pakalniete esitles “Nida-Pērkone” ja ”Riia lahe lääneranniku” merekaitsealade moodustamisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude uuringu tulemusi. Uuringu järelduseks oli, et ükski olemasolevatest majandustegevustest ei kannata majanduslikku kahju. Mõnedele potentsiaalsetele tegevustele nagu nafta jm maavarade kaevandamine või meretuuleparkide rajamine võib kaitsealade moodustamine põhjustada lisakulutusi. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, nt turismi- ja kalandusettevõtetele on merekaitsealade rajamine koguni kasulik.
Kavandatud kaitsekorralduslike meetmete elluviimise kulud seitsmel merekaitsealal on hinnanguliselt 300,000 LVL aastas. See on umbes 6-7% praegusest Läti looduskaitse eelarvest ja umbes 0.2% keskkonnakaitse eelarvest.

A.Ruskule tutvustas osalejatele suurt rahvusvahelist projekti “BaltSeaPlan”. Projekti eesmärgiks on Läänemere ruumiline planeerimine. Projektis osalevad partnerid erinevatest Läänemeremaadest. Lätist on partneriks ainult BEF. Projekti eesmärgiks on arendada ja rakendada ruumilise planeerimise süsteem Läänemere piirkonnas ühtsetel alustel, kasutades Euroopa Liidus väljatöötatud juhiseid ja põhimõtteid ja ka erinevate projektide tulemusi. Projekti partnerid töötavad projekti käigus välja mere ruumilise planeerimise tsükli oma maa jaoks. Lätis on projekti pilootalaks, mille kohta koostatakse mere ruumiline planeering, Läti läänerannik Leedu piirist kuni Oviši neemeni.

Üritusel esitleti ka projekti raames valminud videoklippe „Märka merd!” läti keeles.
 

07.07.2009

Küdema lahe ja Väinamere kaitsekorralduskavad

Projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames on valminud esialgsed versioonid Küdema lahe ja Väinamere kaitsekorralduskavadest, millega saab tutvuda siin:

Küdema lahe kaitsekorralduskava

Väinamere kaitsekorralduskava

Kõik kommentaarid ja ettepanekud nimetatud kavade kohta palume saata:
Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
Liimi 1, 10621, Tallinn
e-post: merle.kuris@bef.ee, tel. 6597 029

15.06.2009

Infostendid Leedus ootavad uudishimulikke

Suvehooaja alguseks püstitati projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames Kura säärele Leedus kaks uut infostendi. Läänemere ja selle ranniku loodusväärtusi tutvustavad stendid valmisid Balti Keskkonnafoorumi ja Neringa linnavalitsuse koostöös. Teave luidete, Kura sääre läheduses talvituvate veelindude ja kaitsealuse kalaliigi vinträime kohta on toodud nii leedu kui ka inglise keeles. Infostendid asuvad Nidas ja Juodkrantes. 

15.06.2009

Projekti DVD tutvustus Leedu Meremuuseumis

Rahvusvahelisel ookeanipäeval tutvustati Leedu Meremuuseumis projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames valminud DVD-d. Sajad rahvusvahelist ookeanipäeva tähistama tulnud tudengid tervitasid entusiastlikult 20 lühikest videoklippi. Igaüks, keda huvitavad Läänemere elanikud ja saladused ning ka inimeste poolt põhjustatud ohud Läänemerele, võib vaadata kõiki 20 klippi internetis.

14.06.2009

Uuring: Läänemere seisund on paranemas

Läänemere ökoloogiline seisund on paranemas. Teadlaste väitel on fosfori- ja lämmastikureostus peatatud. 

«See on muutus, mis oli meeldivaks üllatuseks,» - kommenteeris uudist Frederick Wolf Stockholmi Ülikoolist University, kes on HELCOMis töötanud alates 1970. aastatest.

Positiivne muutus on seotud kahe aasta eest Läänemeremaade ministrite poolt heaks kiidetud Läänemere tegevuskava rakendamisega.  Kava järgi tuleb lämmastikureostust vähendada 137 000 tonni ja fosforireostust 15 000 tonni võrra aastas.

Tegevuskava elluviimine aitab likvideerida surnud tsoonid meres ning suurendada lindude ja kalade populatsioone. Kuid see tähendab 30-50 aastat järjepidevat tööd.

Läänemere praegune suurim reostaja Poola on reostust vähendanud uute veepuhastus- ja reoveesüsteemide rajamise kaudu.

DELFI

11.06.2009

Kahe Läti mereala kaitsekorralduskavade avalikud arutelud

Balti Keskkonnafoorum-Läti kutsub kõiki huvilisi osalema kahe Läti merekaitseala kaitsekorralduskavade avalikel aruteludel.
• 15. juunil kell 11 toimub Riia lahe lääneranniku merekaitseala kaitsekorralduskava avalik arutelu Engure Muusika- ja Kunstikoolis (Skolas tn 10A, Engure, Tukumsi raj.).
• 16. juunil kell 13 toimub Nida-Pērkone merekaitseala kaitsekorralduskava arutelu Rucava’s Saieta nams'is.

Kaitsekorralduskavad (läti k) on ka elektrooniliselt kättesaadavad.
• Riia lahe lääneranniku merekaitseala kaitsekorralduskava: kava, lisad 1-9, lisad 10-13, lisad 14-15.
• Nida - Pērkone merekaitseala kaitsekorralduskava: kava, lisad 1-11, lisad 12-13.

Balti Keskkonnafoorum-Läti ootab kommentaare ja ettepanekuid kuni 25. juunini.

Lisainformatsioon: Edgars Bojars, kaitsekorralduskavade koordinaator: (aadress: Doma laukums 1, Riga, LV-1050; tel: 2618 8495; faks: 6750 7071, e-post: edgars.bojars@bef.lv).

20.05.2009

Suurim vetikate õitseng Läänemeres

Sel kevadel vaadeldi Läänemeres viimase 15 aasta suurimat vetikate õitsengut, mis saavutas maksimumi kaks nädalat tagasi. 

Eestimaa Looduse Fondi andmetel vastab õitsenguala suurus Läänemere avaosas miljonile veoautole kogupikkusega 12 000 km. 

Surnud vetikamassidest toituvad bakterid kasutavad ära vees lahustunud hapniku, mille tagajärjel tekivad merepõhjas surnud tsoonid. Vetikad eritavad ka mürke, mis mõjutavad mereloomastikku ja -taimestikku. 
LETA

31.03.2009

Seminar mere-tuuleparkide rajamisega seotud õiguslikust raamistikust

3. seminar avamere tuuleparkide keskkonnamõjude hindamisest võttes arvesse Natura 2000 ja muid mere kasutusi: “Millist õiguslikku raamistikku me vajame?”
toimub 15.-16 aprillil Riias ( Doma laukums 1).
Seminari organiseerib Balti Keskkonnafoorum EL LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames ja seda kaasrahastab ka Saksamaa Keskkonnaamet.

Seminari eesmärgiks on aidata Balti riikidel välja töötada adekvaatset seadusandlikku raamistikku avamere tuuleparkide rajamiseks, et vältida selle uue arendusvaldkonna negatiivseid mõjusid merekeskkonnale.

Peamised aruteluteemad on: 
- Miks ehitada merre tuuleparke? – Üldised ja finantstingimused ning vastavad Euroopa Liidu ja riiklikud õigusaktid; 
- Kuhu võiks ehitada avamere tuuleparke? – Merealade planeerimine, potentsiaalsed konfliktid teiste mere kasutusaladega, vastav õiguslik raamistik; 
- Lubade taotlemise protsess ja vastutavad asutused; 
- Aspektid, mida tuleb lubade andmisel arvesse võtta:
           • Mõju keskkonnale ja vastavad standardid;
           • Meresõiduohutus;
           • Muud avalikud huvid. 
- Ühendus põhivõrguga ja muud tehnilised aspektid.

Antakse ülevaade ülalmainitud aspektide korraldusest Saksamaal ja Balti riikides; analüüsitakse saksa konsultandi Dr. Ursula Pralli abiga praeguse õigusliku raamistiku puudusi ning arutatakse, millised edasised sammud on vajalikud Balti riikides.

Sihtgrupp: Balti riikide riigiasutused, mis tegelevad keskkonnamõjude hindamise, looduskaitse, ruumilise planeerimise, taastuva energia ja merealade kasutamise korraldamisega ning vastava seadusandluse väljatöötamisega; tuuleenergia assotsiatsioonid, arendajad ja KMH eksperdid. Kokku ootame seminarile ca 30 osalejat.

Lisainformatsioon:
Merle Kuris, merle.kuris@bef.ee, tel. +372 6597 029
 

18.03.2009

Kontseptuaalne seminar merealade kaitse-eesmärkidest ja meetmetest

2.-3. märtsil 2009 toimus Riias projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” partnerite nõupidamine merealade kaitsekorralduskavade piiriülestest aspektidest, mis keskendus kaitse-eesmärkide ja meetmete planeerimisele.

Kohtumise eesmärgiks oli:
- Selgitada välja, kas Eesti, Läti ja Leedu ekspertidel on ühine arusaamine merealade kaitsekorralduskavade eesmärkidest ja kaitstavate liikide/elupaikade soodsa seisundi tähendusest;;
- Vahetada informatsiooni ja ideid merealade kaitsekorralduskavades planeeritavate kaitse-eesmärkide ja meetmete osas.

Kohtumisel osales 18 eksperti Balti riikidest ja Venemaalt.
Anda Ruskule Läti BEF-ist tutvustas kaitse-eesmärkide ja meetmete kontseptsiooni Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja Ühendkuningriigi merekaitsealade kaitsekorralduse planeerimise juhendite põhjal.
Kaitsekorralduskavade koostajad Eestist, Lätist ja Leedust andsid ülevaate projekti raames koostatavate kaitsekorralduskavade hetkeseisust ning väljapakutud kaitse-eesmärkidest ja meetmetest.
Kuna kaitsekorralduskavad kõigis Balti riikides peavad sisaldama ka seireprogrammi, mis vastaks Loodus- ja Linnudirektiivi aruandlusnõuetele, siis oli arutlusel ka see teema. Juris Aigars Läti Hüdroökoloogia Instituudist andis ülevaate nõuetest, mida tuleb arvestada seireprogrammi koostamisel ning tutvustas Nida-Bernati mereala jaoks kavandatud seireprogrammi.

Kohtumise peamised järeldused olid järgmised:

Kaitse-eesmärgid:
- Üldiseks kaitse-eesmärgiks on nende liikide ja elupaikade soodsa seisundi tagamine, mille kaitseks antud merekaitseala on moodustatud.
- Kaitsekorralduse planeerimisel tuleb välja selgitada ohud kaitstavatele objektidele ning meetmed nende ohtude mõju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Arvesse tuleb võtta kõiki mõjufaktoreid, kuid kaitsekorralduskava koostamisel tuleb välja selekteerida need, mille vastu on võimalik kavandada meetmeid kohalikul tasandil. 
- Mereliikide mobiilsus muudab keeruliseks soodsa seisundi, kaitse-eesmärkide ja meetmete defineerimise konkreetsete kaitsealade jaoks.
- Elupaikade soodne seisund tähendab elupaiga struktuuri ja funktsioonide säilimist. On võimalik määratleda merekaitseala miinimumsuurus, mis hõlmaks enamiku kaitseväärtustest. Soodsa seisundi tingimusi on raske defineerida, kuid saab fikseerida hetkeseisundi ja hiljem hinnata toimunud muutusi.
- Liikide soodne seisund:
  o Lindude puhul on kaitse-eesmärgiks nendele oluliste elupaikade säilitamine vajalikus kvantiteedis ja kvaliteedis ning negatiivsete mõjude minimeerimine. Konkreetseid numbrilisi eesmärke mingi ala linnuliikide arvukuse osas ei ole võimalik seada, kuna see sõltub paljudest erinevatest faktoritest rändeteel. Eesmärgina võiks määratleda protsentuaalse osa kogu rändetee populatsioonist.
  o Kalaliikide soodsat seisundit iseloomustab teatud arvukus ja eri vanuseklasside olemasolu populatsioonis. Soodsat seisundit iseloomustavate väärtuste määramisel on abiks võrdlus ajalooliste andmetega.
  o Läänemere hallhüljes on hetkel soodsas seisundis. Alapõhiseid hinnanguid ei saa anda, kuna hallhülge elupaigaks on kogu Läänemeri. Parimat lesilad on juba kaitse all. Probleem võib tekkida juhul, kui kaaspüük peaks tõusma (kalapüügi intensiivsuse kasvu või teatud püügivahendite kasutuselevõtu tõttu). Konkreetsete alade puhul tuleb välja selgitada ala olulisus hüljeste jaoks. Läti ja Leedu vetes asuvad ainult hüljeste toitumisalad ja rändeteed. Läänemere hallhülge jaoks on bioloogiliselt ohutu populatsiooni suurus 10000 looma.
  o Viigerhülge jaoks on kõige olulisem elupaik merejää, mida kaitsta pole võimalik. Peamine oht on globaalne soojenemine, mille tõttu ka liigi arvukus väheneb.
- Suuremad kaitsealad on paremad, kuna hõlmavad suurema elupaikade mitmekesisuse ja võimaldavad ka looduse ja inimtegevuse jätkusuutlikku kooseksisteerimist (nt võib kaitseala ühes servas lubada jahipidamist või kalapüüki, kui osad alad jäävad puutumatuks).

Merealade kaitsekorraldus:
- Traditsioonilised maismaal kasutatavaid meetmeid ei saa kasutada merealadel. Mereelupaigad on kujunenud looduslike protsesside tagajärjel, mistõttu ei ole ka vajalik otsene majandamine inimese poolt (nagu maismaa pool-looduslike koosluste puhul). Merealade puhul kasutatakse peamiselt administratiivseid, seire ja üldsuse teadlikkuse tõstmisega seotud meetmeid. Paljusid valdkondi (nt laevandus) reguleerivad rahvusvahelised merepoliitikad.
- Mereliste Natura 2000 alade soodsa seisundi säilitamisel on oluline osa keskkonnamõjude hindamisel (KMH). Nõuded KMH jaoks võiks loetleda kaitsekorralduskavas, arvestades konkreetse ala peamisi kaitse-eesmärke ja nende tundlikkust erinevate mõjude suhtes.
- Üks kohtumise järeldus oli, et vajalik oleks edasised teoreetiline ja kontseptuaalne töö inimtegevuse potentsiaalsete mõjude väljaselgitamiseks merekeskkonnale ja hindamismetoodika väljatöötamiseks.

Seire:
- Natura 2000 alade seireprogrammi väljatöötamisel tuleb arvestada, et see peaks andma informatsiooni Euroopa Liidu tähtsusega liikide ja elupaikade seisundi kohta iga 6 aasta tagant Loodusdirektiivi ja iga 3 aasta tagant Linnudirektiivi aruandluseks.
- Projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames koostatakse seireprogrammid ainult neile aladele, millele tehakse kaitsekorralduskavad.
- Üleriigilise mere bioloogilise mitmekesisuse seiresüsteemi väljatöötamine on lähituleviku ülesandeks kõigi Balti riikide jaoks.

Kohtumise inglisekeelset aruannet saab lugeda siit.

Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum
merle.kuris@bef.ee
 

11.02.2009

Eestlane hakkab juhtima Euroopa teadusprogrammi

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer hakkab juhtima Euroopa mereuurimise programmi, milles raames uurivad ligi 80 riigi teadlased maailma mereelustiku minevikku ja olevikku ning püüavad prognoosida selle tulevikku.

«Minu valimine oli pigem erand, sest Eesti mereteadusel on ahtake alus ja sealt väga kõrgeid tippe palju tulla ei saa,» selgitas Ojaveer pressiesindaja vahendusel kõrgele kohale valimise erakordsust. Võrreldes mitmete teiste mereriikidega on mereteadus tema sõnul Eestis ebaproportsionaalselt vähe prestiižne ning riigi finantseerimine puudulik.

Kuigi Henn Ojaveer valiti üle miljardi kroonise kogueelarvega programmi «Census of Marine Life» Euroopa komitee juhiks juba möödunud aasta novembris, saabus selgus alles eelmisel nädalal. Kinnituse sai see, et senine põhirahastaja, USAs tegutsev Sloani Fond toetab ka uuringute lõppjärku.

Programmi põhieesmärk on uurida ja kaardistada mereorganismide levik, liigiline mitmekesisus ja arvukus eelkõige seni vähemuuritud piirkondades.
Ajalooarhiivi andmetele tuginedes hinnatakse mere toiduahela tipmiste lülide suurust minevikus, saadud tulemuste põhjal prognoositakse tulevikustsenaariume ning kasutatakse saadud teadmisi mere elusvarude majandamisotsuste tegemisel.

Kuni 2010. aastani kestva programmi viimase tööetapi eesmärk on senise töö tulemuste põhjal kolme regionaalmere (Läänemeri, Vahemeri, Põhjameri) bioloogilise mitmekesisuse võrdlemine, Euroopa meredes ohtlike invasiivsete võõrliikide leviku- ja populatsiooni parameetrite kaardistamine ning Euroopa süvamerede elustiku ja protsesside kirjeldamine ning võrdlev analüüs.

Toimetas Hanneli Rudi
Postimees, http://www.postimees.ee/?id=80911

04.02.2009

Projekti tulemuste esitlus Klaipeda huvirühmadele

28. jaanuaril toimus BEF-Leedu ja teiste Leedu projektipartnerite kohtumine huvirühmadega Klaipedas. Projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ partnerid tutvustasid projekti uuringute tulemusi ja kaitsekorralduskavade koostamise hetkeseisu Kalurite Liidu, Leedu Põllumajandusministeeriumi kalanduse osakonna, Kura sääre rahvuspargi, Pajurise regionaalpargi, Kalanduse Uurimislabori ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatele ning kõigile asjast huvitatuile.  Kohtumisel toimus elav arutelu mere loodusväärtuste (liigid, elupaigad, linnud, hülged) kaitse ja projekti tegevuste teemadel.

BEF-Leedu 
 

12.12.2008

Eesti sai juurde kümmekond uut liiki

Kaks aastat tagasi sukeldusid teadlased Läänemerre tegema ulatuslikke uuringuid, mis on nüüdseks toonud Eestile juurde kümmekond uut taimeliiki ning selguse kalade ja lindude leviku ja arvukuse kohta.

Projekti «Merekaitsealad Läänemere idaosas» käigus uuritakse kuue Eestiga piirneva Läänemere piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Välitöödel tehti linnuvaatlusi, hinnati hülgeid, vaadati kalakooslusi ja merepõhja elustikku.

«Leidsime kümmekond põhjataime ja loomaliiki, mida Eesti vetes pole pikka aega või üldse mitte kohatud,» seletas mereelupaiku hinnanud Eesti Mereinstituudi asedirektor Georg Martin.

Uus adruvorm

Põhjaloomadest leiti Eestis täiesti uus kirpvähk, kelle kõige lähem leiukoht on Poola vetes. Veel leiti uus adruvorm, mille olemasolust siinsetes vetes teadlastel varem aimu ei olnud.

Uuringu käigus selgus, et mõni varem haruldaseks peetud liik, nagu näiteks sile mändvetikas, on tegelikult üsna laialt levinud.Merepõhja uurimiseks töötati välja uus metoodika, mis hõlmas sukeldumist, põhjaammutite kasutamist ja allveevideot.

Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa sõnul leidsid teadlased merilesta, keda Eesti vetes pole 60 aastat nähtud.

Kaardistati põhjalikult

Novembri keskel Pärnus suure hurraaga välja tõmmatud pullukala aga polegi niivõrd haruldane, kui seda esialgu kuulutati, Vetemaa sõnul leiti neid päris palju. Ta lisas, et andmed avamere põhjaloomastikust enne projekti peaaegu puudusid.

Samuti selgus, et ei ole olemas Eesti, Rootsi või Soome hülgeid. Riikliku looduskaitse keskuse seire ja teadustöö spetsialisti Ivar Jüssi sõnul sai tõestust, et Läänemeres elav hallhülgepopulatsioon on kõik üks ja sama.

Linnuvaatlustel saadi Eesti Ornitoloogiaühingu esimehe Andres Kalamehe sõnul kinnitust, et Eesti rannikumeri on lindude läbirändel ülioluline peatuspaik. Samuti täpsustati ohustatud kirjuhaha talvitamisasurkonda.

Varem ei ole Eesti vetes merepõhja elustikku ja elupaiku nii põhjalikult kaardistatud. Euroopa Liidu programmist Life rahastatav projekt hõlmab kolme Balti riiki ja maksab üle kolme miljoni euro.

Madis Filippov, http://www.ilmajaam.ee/?id=57644

09.12.2008

Ettepanekud seitsme uue merekaitseala moodustamiseks Lätis on esitatud!

Detsembris 2008 valmistas Balti Keskkonnafoorum-Läti ette ja esitas Läti Riiklikule Keskkonnateenistusele ja Keskkonnaministeeriumile ettepanekud seitsme merekaitseala moodustamiseks Läti territoriaalvetes. Ettepanekute väljatöötamisel olid aluseks projekti uuringute käigus kogutud andmed ja projekti partnerite – Läti Ornitoloogiühingu ja Veeökoloogia Instituudi - teaduslikud järeldused.

Ettepanekutes sisalduvad järgmised merealad:
• „Nida - Perkone” – merelooduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt üks olulisemaid alasid Lätis, kus leiti karide parimad näited ja mis asub lindude rändeteel. Ala on tähtis jääkoskla (Mergus merganser) ja väikekajaka (Larus minutus) kaitse seisukohalt;
• „Akmenrags” – oluline ala rändlindude, talvituvate lindude ja suvel sulgivate lindude peatuspaigana. Eriti tähtis väikekajaka (Larus minutus) ja kauride (Gavia sp.) kaitse seisukohalt;
• „Irbe väin” – “pudelikaela”-alana eriti oluline lindude rände seisukohalt. Oluline eelkõige auli (Clangula hyemalis), mustvaera (Melanitta nigra), tõmmuvaera (Melanitta fusca), väikekajaka (Larus minutus), kauride (Gavia sp.), krüüsli (Cepphus grylle) ja võimalik, et ka karide kaitse seisukohalt.
• „Riia lahe läänerannik” – oluline ala suurele hulgale rändlindudele kogu aasta vältel. Eriti oluline kauride (Gavia sp.), tõmmuvaera (Melanitta fusca), väikekajaka (Larus minutus), ristpardi (Tadorna tadorna) ja ka karide kaitse seisukohalt;
• „Avameri Tujast läänes” – oluline ala väikekajaka (Larus minutus) kaitseks kevadrände ajal;
• „Vitrupe - Tūja” – oluline ala karide kaitseks;
• „Ainaži – Salacgrīva” – oluline ala karide kaitseks.

Ettepanekute alusel valmistavad pädevad riigiasutused ette määruste eelnõud merekaitsealade moodustamiseks, mis esitatakse kinnitamiseks Ministrite Kabinetile. Määruste eelnõud merekaitsealade moodustamise kohta avaldatakse Läti Keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.vidm.gov.lv) kaks nädalat enne Ministrite Kabinetti saatmist. Selle kahe nädala jooksul on igaühel võimalik eelnõudega tutvuda ja oma kommentaare esitada. Pärast seda teeb Ministrite Kabinet otsuse merekaitsealade piiride kinnitamise kohta.

Edasi koostatakse neile aladele kaitsekorralduskavad ning individuaalsed eeskirjad alade kaitseks ja kasutamiseks, millega määratakse tingimused majandustegevustele ja muud kaitsenõuded. EL LIFE-Nature programme poolt rahastatud projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames koostatakse kaitsekorralduskavad kahele merekaitsealale – „Nida – Pērkone” ja „Riia lahe läänerannik”. Ülejäänud alade kaitsekorralduskavad saavad loodetavasti koostatud tulevastes jätkuprojektides. Individuaalsed eeskirjad alade kaitseks ja kasutamiseks koostatakse tavaliselt kaitsekorralduskavade baasil ja kinnitatakse seejärel Ministrite Kabineti poolt.

Projekti eksperdid ei näe ette olulisi piiranguid praegustele majandustegevustele, sh laevandus ja rannakalandus, kuna need ei ole siiani põhjustanud negatiivseid mõjusid kaitstavatele linnu- ega kalaliikidele ega ka merelistele elupaikadele. Siiski tuleb uue projekti või arendusplaani (nt sadama territooriumi laiendamine või laevatee süvendamine) kavandamisel läbi viia keskkonnamõjude hindamine nende loodusväärtuste suhtes, mille kaitseks ala on moodustatud.
 

21.11.2008

Veealuste miinide lõhkamine tapab tonnide kaupa kalu

Igal aastal sureb veealuste miinide lõhkamisoperatsioonide tagajärjel Läänemeres ja Liivi lahes kümneid tonne kalu. 

Juba 2001. aastal hoiatasid teadlased, et miinitõrjeoperatsioonid võivad tõsiselt kahjustada mereloomastikku. Ühe 0,3-0,5 km2 tegevusraadiusega miini lõhkamine tapab  6-10 tonni kalu. 

Viimase harjutusoperatsiooni "Open Spirit 2008" käigus lõhati 55 miini. 

Läti Kalavarude Ameti esindaja Alexander Kozlovskise sõnul tekitab militaartegevus kalavarudele suuremat kahju kui illegaalne kalapüük. Samal ajal rõhutab merevägi, et miinitõrje on vajalik inimeste ohutuse seisukohalt.

Läänemeri peidab endas veel umbes 80 000 lõhkemata miini. 

24.10.2008

Projekti esialgseid tulemusi tutvustati Leedu Keskkonnaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile

Täna, 24. oktoobril tutvustavad projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" Leedu partnerid - Balti Keskkonnafoorum-Leedu, Vilniuse Ülikooli Ökoloogiainstituut, Klaipeda Ülikooli Rannikualade Uurimise ja Planeerimise Instituut ja Mereuurimiskeskus - Leedu Keskkonnaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile projekti tulemusi.

Kohtumise eesmärk on tutvustada projekti kestel läbiviidud Leedu merealade uuringute tulemusi ja soovitusi merekaitsealade laiendamiseks.  Sarnane kohtumine toimus varem ka projekti partnerite, Keskkonnaministeeriumi ning Riikliku Kaitsealade Teenistuse vahel, mille tulemusena otsustati organiseerida kohtumine ministeeriumide esindajatega, kes vastutavad strateegiliste eesmärkide teostamise eest.  

Kohtumisel arutatakse järgmistel teemadel:
· Merepõhja elupaikade, linnustiku, kalastiku uuringute tulemused Euroopa Liidu tähtsusega merekaitsealadel;
· Loodusväärtuste poolest oluliste merealade paiknemine ja soovitused kaitsealade laiendamiseks; 
· Võimalikud loodusväärtuste kaitsemeetmed  ja nende efektiivsuse uuringute tulemused (alternatiivsed kalapüügivahendid);
· Projekti ja koostatavate kaitsekorralduskavade hetkeseis;
· Lühike merealade looduskaitsega seonduvate uuemate teadusuuringute tutvustus.

20.10.2008

Projekti partnerite kohtumine Leedu Keskkonnaministeeriumi ja Riikliku Kaitsealade Teenistusega

22. septembril kohtusid projekti partnerid Leedus sealse Keskkonnaministeeriumi ja Riikliku Kaitsealade Teenistuse esindajatega. Partnerid tutvustasid projekti esialgseid tulemusi, sh merepõhja elupaikade, lindude ja kalastiku inventuuri tulemusi. Esitleti merealasid, mis uuringute tulemuste alusel tuleks kaitse alla võtta, sh nende alade piire, potentsiaalseid ohtusid ning soovitusi kaitsemeetmete ja seire osas. Keskkonnaministeeriumi ja kaitsealade Teenistuse esindajad reageerisid projekti tulemustele heakskiitvalt ning pakkusid välja edasised sammud, sh nõupidamise organiseerimine Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste esindajatele, kes vastutavad strateegiliste eesmärkide elluviimise eest. Lisaks on plaanis korraldada ka kohtumine Kaitseministeeriumiga. Mõlemad nõupidamised on planeeritud 24. oktoobriks. 

Lisainfo: Zymantas Morkvenas, projekti koordinaator Leedus (zymantas.morkvenas@bef.lv)

01.10.2008

Filmiklipid Läänemerest ja selle elustikust

Kuidas ja millal sattus Läänemerre röövtoiduline vesikirp Cercopagis pengoi? Kuidas nimetavad eskimod kirjuhahkasid? Miks on punavetikad nii olulised räime ja teiste kalaliikide jaoks? Vastused neile ja paljudele muudele küsimustele võib leida 20 lühikesest Läänemere väärtusi ja probleeme tutvustavast filmiklipist. Hetkel toimub videoklippide tõlkimine leedu, läti ja eesti keelde. Filmiklippide eesmärgiks on teavitada laiemat avalikkust huvitavatest faktidest Läänemere, tema probleemide ja siiani mitte väga hästi tuntud väärtuste kohta. Klipid on valminud projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames. Need antakse välja DVD-na, näidatakse televisioonis ja neid saab tulevikus alla laadida ka sellest portaalist.

01.07.2008

Avamere tuuleparkide arendamine kooskõlas Natura 2000 nõuetega

29.-30. mail 2008 toimus Siguldas, Lätis seminar “Mere-tuuleparkide planeerimine kooskõlas Natura 2000 nõuetega: õiguslik raamistik, keskkonnamõjud, standardid ja protseduurid”.

Seminari eesmärgiks oli anda ülevaade praegusest olukorrast Balti riikides ning arutleda probleemide ja edasiste vajalike sammude üle seoses mere-tuuleparkide planeerimise ja keskkonnamõjude hindamisega; samuti õppida teiste riikide (Saksamaa, Taani, Rootsi, Holland) vastavatest kogemustest, et vältida negatiivset mõju Läänemere idaosa loodusväärtustele mere-tuuleparkide arendamisel Balti riikides.

Seminar tõi kokku erinevad teemaga seotud huvirühmad -  Balti riikide riigiasutused, mis vastutavad keskkonnamõjude hindamise, looduskaitse, planeerimise, taastuvenergia ja merealade kasutamise eest; kohalikud omavalitsused; tuuleenergia ühendused ja keskkonnaorganisatsioonid, arendajad, konsultandid ja teadlased, lisaks külaliseksperdid Saksamaalt, Taanist, Rootsist ja Hollandist – kokku ligi 70 osalejat.

Seminaril anti ülevaade avamere tuule-energia arendamisega seotud plaanidest ja seadusandlusest nii Balti riikides kui ka teistes seminaril osalenud maades ning arutleti peamiste puuduste ja edasiste vajalike sammude üle. Saksamaa Mere- ja Hüdrograafiaamet tutvustas merealade kasutuse planeerimise põhimõtteid ja Saksamaal avamere tuuleparkide arendajatele koostatud standardeid, mis annavad juhiseid keskkonnamõjude hindamise, geotehniliste uuringute ja kogu tuulepargi planeerimise protsessi kohta. Eksperdid Taanist, Rootsist ja Hollandist tutvustasid juba eksisteerivate mere-tuuleparkide seireprogramme ja seniseid seiretulemusi.

Seminari aruteludest võib järeldada, et kõigi kolme Balti riigi probleemid on sarnased: avamere tuulepargid uue majandustegevusena, vastava seadusandluse ja poliitilise visiooni puudumine, merealade kasutamise strateegilise planeerimise puudumine, andmete vähesus merekeskkonna kohta ning puudulikud teadmised avamere tuuleparkide keskkonnamõjudest ja nende hindamise metoodikast.

Parimad kohad avamere tuuleparkide rajamiseks on avameremadalikud, mis on tihti väärtuslikud bioloogilise mitmekesisuse seisukohast ja seetõttu potentsiaalsed merekaitsealad. Lisaks on meil Euroopa Liidu liikmesriikidena kohustus täiendada Natura 2000 kaitsealade võrgustikku territoriaalmeres ja majandusvööndis. Hetkel aga napib andmeid merealade loodusväärtuste kohta kõigis Balti riikides. Avamerealade uuringud on küll alanud (nt Norra Finantsmehhanismidest rahastatav ESTMAR projekt Eestis), kuid need on kulukad ja aeganõudvad, seega tuleks avamere tuuleparkide rajamist põhjalikult kaalutleda, et vältida loodusväärtuste kahjustamist. Balti riikides ei ole siiani veel ühtki tuuleparki merre rajatud, kuid arendajatepoolne huvi on küllalt suur. Eestis ja Leedus on juba alustatud esimeste avamere tuuleparkide keskkonnamõjude hindamise uuringutega.

Senised seiretulemused näitavad, et avamere tuulepargid avaldavad mõju merelindudele ja rändlindudele. Seetõttu tuleks probleemide ärahoidmiseks vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele ja lindude rändeteedele. Põhjaelustikule ja kaladele on mõju negatiivne tuulepargi ehitusfaasis, kuid hiljem võib täheldada isegi positiivset effekti, kuna tuulegeneraatorite vundamendid pakuvad “kunstlike karidena” kinnitumissubstraati põhjaelustikule. Mereimetajad on tundlikud ehitusfaasis tekitatava veealuse müra suhtes. Siiski on avamere tuuleparkide keskkonnamõjude osas veel palju vastamata küsimusi ja ka seiremetoodika vajab arendamist. Üks keerulisemaid probleeme on kumulatiivsete mõjude hindamine, mille juures tuleb arvesse võtta ka kõiki teisi merealadel toimuvaid inimtegevusi.

Edasised vajalikud sammud Balti riikide jaoks oleksid seminari osalejate arvates järgmised:
- Elektrivarustuse ja avamere tuuleenergeetika poliitilise arengukava ning merealade kasutamise strateegia väljatöötamine.
- Koordineeritud Balti riike hõlmava merelindude ja lindude rände uuringu läbiviimine, millesse kaasatakse ka teiste Euroopa Liidu riikide eksperte ja instituute. Uuringu eesmärgiks oleks välja selgitada ja kaardistada, millised merealad sobivad tuuleparkide rajamiseks ja millised on olulised lindude jaoks.
- Seadusandliku raamistiku ja lubade väljastamise protseduuride väljatöötamine (sh konkurentsireeglid ja kogu tuulepargi rajamise protsess taotlusest kuni ehitusloani).
- Avamere tuuleparkide keskkonnamõjude hindamise juhendi väljatöötamine.

Lisainformatsiooni seminari kohta vaata siit.

Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
merle.kuris@bef.ee


 

09.06.2008

Seminar “Kogemuste vahetus Balti riikide Natura 2000 merealadega seotud õiguslikest aspektidest ning 2005-2008 toimunud merealade uuringute tulemuste hindamine

Balti Keskkonnafoorum korraldab 11.-12. juunil 2008 Jurmalas, Lätis seminari “Kogemuste vahetus Balti riikide Natura 2000 merealadega seotud õiguslikest aspektidest ning 2005-2008 toimunud merealade uuringute tulemuste hindamine".

Seminari eesmärgiks on arutleda Balti riikide Natura 2000 merealade piiritlemise ja kaitsemeetmete teemadel pärast kolm aastat kestnud merealade uuringuid LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames.
Projekti meeskond tutvustab uuringute tulemusi ja esialgseid järeldusi, et arutleda kaitsealade piiritlemise, seadusandlike aspektide ja kaitse korralduse üle.

Peamised arutelu teemad on:
- Natura 2000 merealade moodustamisega seotud õiguslikud aspektid
- Natura 2000 merealade moodustamine majandusvööndis
- Piiriüleste Natura 2000 merealade moodustamine ja kaitse korraldus
- Seadusandlikud vahendid Natura 2000 merealade kaitse tagamiseks

Seminari päevakava

Sihtgrupp: Projekti eksperdid: mereuuringutega tegelevad VVOd ja teadlased; pädevad riigiasutused Eestist, Lätist ja Leedust: keskkonnaministeeriumid ja kaitsealade administratsioonid; külaliseksperdid Euroopa Komisjonist, Saksamaalt, Suurbritanniast. Kokku ootame seminarile 30-40 osalejat.

Lisainformatsioon:
Merle Kuris
tel: 6597 029; e-post: merle.kuris@bef.ee

23.05.2008

Seminar “Mere-tuuleparkide planeerimine kooskõlas Natura 2000 nõuetega

Balti Keskkonnafoorum korraldab 29.-30. mail 2008 Siguldas, Lätis seminari “Mere-tuuleparkide planeerimine kooskõlas Natura 2000 nõuetega: õiguslik raamistik, keskkonnamõjud, standardid ja protseduurid”.

Seminari eesmärgiks on anda ülevaade praegusest olukorrast Balti riikides ning arutleda probleemide ja edasiste vajalike sammude üle seoses mere-tuuleparkide planeerimise ja keskkonnamõjude hindamisega; samuti õppida teiste riikide (Saksamaa, Taani, Rootsi, Holland) vastavatest kogemustest, et vältida negatiivset mõju Läänemere idaosa loodusväärtustele mere-tuuleparkide arendamisel Balti riikides.

Seminari teemad:
• Ülevaade olemasolevast olukorrast ja seadusandlusest seoses mere-tuuleparkide planeerimisega Balti riikides;
• Teiste EL liikmesriikide kogemused: praegune olukord seoses mere-tuuleparkide rajamisega, seadusandlik raamistik ja protseduurid, merealade planeerimine tuuleparkide optimaalse asukoha valikuks;
• Uuringud ja keskkonnamõjude hindamine;
• Standardid keskkonnamõjude hindamiseks ja mere-tuuleparkide rajamiseks;
• Olemasolevate avamere tuuleparkide seireprogrammid ja seiretulemused;
• Arutelu edasistest vajalikest sammudest Balti riikide jaoks.

Seminari päevakava vaata siit

Sihtgrupp: Balti riikide riigiasutused, mis vastutavad keskkonnamõjude hindamise, looduskaitse, planeerimise, taastuvenergia ja merealade kasutamise eest; kohalikud omavalitsused; tuuleenergia ühendused, arendajad ja keskkonnamõjude hindamise eksperdid. Seminarile on kutsutud ka külaliseksperdid Saksamaalt, Taanist, Rootsist ja Hollandist. Kokku ootame seminarile umbes 60 osalejat.

Lisainfo:
Merle Kuris
tel 6597 029; e-post: merle.kuris@bef.ee
 

16.04.2008

LIFE-projekt osales teaduslikul konverentsil Palangas

Klaipeda Ülikooli Rannaalade Uurimise ja Planeerimise Instituut koos Vilniuse Ülikooli Ökoloogiainstituudiga korraldas 9.-11. aprillil teadusliku konverentsi “Mere- ja ranniku-uuringud – 2008”, kus käsitleti käimasolevaid uurimisprojekte Kura laguunis ja Läänemeres. Meie projekt “Merekaitsealad Läänemere idaosas” osales samuti konverentsil ning jagas teadlastele ja ka osalenud kalameestele ja kohalike ametiasutuste esindajatele informatsiooni projekti tegevuste ning peamiste tulemuste kohta Leedu projektialadel. Projekti esitleti postrisessioonil. Toimus ka eraldi ettekanne merepõhja elupaikade inventuuri tulemustest, mis keskendus küsimusele, kas Leedu vetes esineb mereveega üleujutatud liivamadalate elupaigatüüpi.

Konverentsi peamised järeldused on järgmised:
- Leedu rannikuvetes on registreeritud moreenstruktuuride kanjonid. Need hiljuti avastatud 4-5 m kõrgused struktuurid sarnanevad tunnuste poolest karidele. Need karid on populaarsed hobisukeldujate hulgas. Projekti raames koostatav kaitsekorralduskava näeb ette vajalikud kaitsemeetmed.
- Pärast Kura sääre rannikul (projektiala 13 LIT) läbi viidud mere-elupaikade inventuuri teostati seal täiendavad kalade, lindude ja põhjaelustiku uuringud 20-30 m sügavusega alal. Kogutud andmete põhjal võib öelda, et seal esinevaid struktuure ei saa klassifitseerida mereveega üleujutatud liivamadalate elupaigatüübiks. Lõplikud järeldused tehakse siiski pärast linnuandmete analüüsi.
- Linnustiku uuring Kura sääre rannikul näitas, et see ala on väga oluline teatud linnuliikide jaoks, nagu tõmmuvaeras (Melanitta fusca), alk (Alca torda) ja rände ajal jõgitiir (Sterna hirundo).
- Projekti vaatlused kinnitavad kirjuahaha (Polysticta stelleri) talvituva populatsiooni pidevat vähenemist Leedu vetes.
- Kalastiku uuringu käigus avastati Leedu jaoks kaks uut liiki: meripühvel (Taurulus bubalis) ja must mudil (Gobius niger).
- Projekti raames viidi läbi eksperimentaalne kalapüük õngeliinidega. Tulemused näitasid, et selle püügiviisiga saab vältida lindude kaaspüüki. Samas ei jää õngeliinid efektiivsuselt alla traditsioonilistele kalapüügivahenditele.
 

11.02.2008

Avalikud koosolekud Väinamere ja Küdema lahe hoiualade kaitsekorralduskavadest

MTÜ Balti Keskkonnafoorum koostöös partneritega Eesti Mereinstituudist, Eesti Ornitoloogiaühingust, Riiklikust Looduskaitsekeskusest ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusest on alustanud kaitsekorralduskavade koostamist Väinamere (vt ala kaarti) ja Küdema lahe (vt ala kaarti) hoiualadele.
LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames on alates 2005. a lõpust läbi viidud lindude, mereimetajate, kalade ja põhjaelustiku uuringuid Eesti merealadel, sh Väinamere ja Küdema lahe hoiualal.
Nüüd on plaanis esimesed kohtumised kohalike huvirühmadega, et tutvustada projekti esialgseid tulemusi ja kaitsekorralduskavade koostamise protsessi, selgitada välja olulised küsimused, millele tuleks kaitsekorralduskavade koostamisel kindlasti tähelepanu pöörata, ning planeerida edasist koostööd.

Koosolekud Väinamere hoiuala kaitsekorralduskavast toimuvad:
14. veebruaril kell 9.30 Hiiumaal, Kärdlas, Tuuru saalis (Vabrikuväljak 1);
14. veebruaril kell 15 Haapsalus, Läänemaa Keskkonnateenistuse saalis (Kiltsi tee 10)
28. veebruaril kell 14 Saaremaal, Orissaare kultuurimajas (Kuivastu mnt 37)

Koosolek Küdema lahe hoiuala kaitsekorralduskavast toimub
29. veebruaril kell 10 Saaremaal, Mustjala vallamajas.

Koosolekutele on oodatud kohalike omavalitsuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse, keskkonnateenistuste jm kohalike huvirühmade esindajad (arendajad, ettevõtjad, kalurid, maaomanikud, organisatsioonid), kes sooviksid kaasa rääkida nimetatud kaitsekorralduskavade koostamisel.

Võimalusel palume osalemissoovist ette teatada tel 6597 029 või 56 203 864 või e-kirjaga merle.kuris@bef.ee.

Lisainformatsioon:
Kai Klein, projekti koordinaator Eestis, tel 5333 8572, e-post kai.klein@bef.ee
Merle Kuris, projekti ekspert, tel 6597 029 või 56 203 864, e-post merle.kuris@bef.ee

29.11.2007

Säästvate kalapüügivahendite otsingul

Gland, Šveits – Leiutajate meeskond USA Rhode Islandi osariigist võitis Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt korraldatava neljanda iga-aastase rahvusvahelise nutikate kalapüügivahendite konkursi, mille eesmärgiks on leida kalastikku ja muud mere-elustikku säästvaid lahendusi.

Selle aasta võidulahenduseks osutus "Eliminator”, uuenduslik vahend, mis püüab kiltturska ja väldib samas teiste mereliikide juhuslikku kaaspüüki. Leiutis kasutab ära kilttursa kalduvust ujuda alt ülespoole, mitte ülalt alla nagu enamus kalaliike.

Võitjameeskonda kuuluvad Uus-Inglismaa kalurid James O’Grady, Philip Ruhle Sr ja tema poeg Philip Ruhle Jr, Jonathan Knight Wakefieldi Superior Trawl’ist ning kalanduse arendamise spetsialistid Laura Skrobe ja David Beutel.

“Ühiste jõududega väljatöötatud “Eliminator” traal on hea näide sellest, kuidas tööstuse, teadlaste ja kalurite koostöös võivad sündida uuenduslikud lahendused kaaspüügi vähendamiseks või kõrvaldamiseks”, ütles võitjameeskonna liige David Beutel Rhode Islandi ülikoolist.

“Meil on hea meel selle auhinna üle ja tahame jätkata efektiivsete lahenduste otsimist kalanduse kaaspüügi vähendamiseks.”

Võitjameeskond saab peaauhinna 30 000 US$. Paremuselt järgmised kaks leiutajat võitsid oma kaaspüüki vähendavate leiutiste eest kumbki 10 000 US$.

Argentiina Centro Nacional Patagónico merebioloog Diego Gonzalez Zevallos uuris merelindude juhuslikku hukkumist toidu järele sukeldumisel, kui nad jäävad kinni traali trossidesse, tõmmatakse vee alla ja seetõttu upuvad. Tema leiutatud lihtne plastikkoonus võimaldab tõenäoliselt vähendada märkimisväärselt merelindude hukkumist, seejuures kalurite kasu negatiivselt mõjutamata.

Teine lohutusauhinna võitja – Mississippi ülikooli bioloogiaprofessor Glen Parsons – leiutas silindri, mida katsetati meriahvena püügil Mehhiko lahes.

“Destruktiivne kalapüük laastab meie ookeane, raiskab väärtuslikke loodusressursse ja põhjustab paljude mereliikide populatsioonide olulist vähenemist,” ütles WWF ülemaailmse mereprogrammi juht Dr Simon Cripps.

“See konkurss on osa jõupingutustest, mille eesmärgiks on kalurite, tööstuse ja teadlaste ühiste jõududega leida parimaid realistlikke ning kuluefektiivseid ideid kaaspüügi probleemi lahendamiseks.”

5 000 US$ suuruse eripreemia sai Andy Smerdon Inglismaalt, Hampshire Aquatec Group Ltd.-st, nn passiivse pringlitõrjuja eest.

Rahvusvahelise nutikate kalapüügivahendite konkursi algatas WWF koos partneritega 2004. aasta mais, et kalurite, kalanduse, poliitika ja teaduse koostöös leida lahendusi kaaspüügist põhjustatud ohualtite liikide arvukuse langusele. Esimesel nutikate kalapüügivahendite konkursil osales üle 50 osavõtja 16 riigist. Käesoleval aastal oli 70 osalejat 22 riigist, sh Kamerunist, Soomest, Taimaalt, Iirimaalt, Uus-Meremaalt, Venemaalt, Keeniast ja Malaisiast.


• Igal aastal satub tuuni, mõõkkala ja muude kalaliikide püügiks kasutatavatesse võrguliinidesse 250 000 ohustatud merikilpkonna Caretta caretta ja kriitiliselt ohustatud suurimat merikilpkonna Dermochelys coriacea.

• 26 liiki merelinde, sh 17 albatrossiliiki, ähvardab väljasuremisoht kaaspüügi tõttu võrguliinides, mille tagajärjel sureb iga aastal üle 300 000 merelinnu.

• Hinnanguliselt on 89% vasarhaidest ning 80% rebas- ja valgehaidest viimase 18 aasta jooksul kadunud Atlandi ookeani kirdeosast, ja seda suuresti kaaspüügi tõttu.

• 2007. aasta rahvusvahelise nutikate kalapüügivahendite konkursi partnerite hulgas ja hindamiskomisjonis olid esindatud Ameerika Kalandusühing, Sinise Vee Kalurite Ühendus (the Blue Water Fishermen’s Association), Keskkonna, Kalanduse ja Akvakultuuri Teaduskeskus, Kaaspüügi Vähendamise Konsortsium, Hubbs-Meremaailma Uurimisinstituut, Vahe-Ameerika Troopilise Tuuni Komisjon, juhtiv õngekonksude tootja Mustad, Riiklik Kalandusinstituut, Uus-Inglismaa Akvaarium, NOAA Fisheries Service, Ocean Watch Australia Ltd., Sea Change Investeeringufond, Sealord Group Ltd., Kagu-Aasia Kalanduse Arengukeskus, WorldFish Keskus, Uus-Lõuna-Wales’і Primaartööstusharude Osakond, Kanada Kalanduse ja Ookeanide Ministeerium, Northeast Consortium, Mere-kalatööstuse Valitsus ja WWF.

Lisainformatsioon:
Kerry Green Zobor, WWF-US
Tel: +1 202 352 4997
E-mail: kerry.zobor@wwfus.org

Joanna Benn, WWF International
Tel: +39 06 84497 212
E-mail: jbenn@wwfspecies.org

Informatsioon WWF uudiskirjast
Merle Kuris, merle.kuris@bef.ee

22.11.2007

Nutikas vidin reedab hüljeste rännuhimu

Eesti vetes märgistatud hülged suudavad mõne päevaga Ahvenamaal ja Gotlandil ära käia

Sel suvel Saaremaa lähedal kaugjälgimisseadmetega varustatud kuus hallhüljest on meie hülgeuurijatele paljastanud seni teadmata olnud olulised toitumispaigad. Senised uuringu tulemused kinnitavad ka nende kaitsealuste veeimetajate erilist rännuhimu.

“Tuleb välja, et 130 kilomeetrit ööpäevaga läbida pole hallhüljestele mitte mingi probleem,” kostis hülgeuurija Ivar Jüssi senistest uuringu tulemustest rääkides. “Üks hüljes läbis selle vahemaa nagu nalja, kui Saaremaalt Ruhnu kaudu Läti rannikule ja tagasi põrutas.”

Samuti ei ole hüljestele mingi probleem Saaremaa rannikult mõne päevaga Soome Turu saarestikku, Ahvenamaa lähedale või isegi Rootsi Gotlandi saareni kihutada. Miks võtavad loomad selliseid pikki uitretki ette, pole aga praeguseni teada.

“See, et nad palju liiguvad, oli juba varasemast teada, kuid täpsemalt, millistes kohtades ja kui regulaarselt nad nendes piirkondades käivad – see mitte,” tähendas Jüssi. “Meil polnud mingitki ettekujutust, kus ja kui sügaval asuvad hüljeste toitumiskohad ning millal nad seal käivad.”

Seniste uuringu tulemuste põhjal paistab, et hüljestele meeldib toidu järele sukelduda just sügavatel veealustel nõlvadel. Üks selline viieteistkümne kilomeetri pikkune ja pooleteiselaiune kalapüüdmise koht on näiteks välja tulnud Saaremaa läänerannikul.

Pole riigile lojaalsed

Praegused andmed kinnitavad tõsiasja, et hülged riigipiire ei tunnista. “Pole olemas meie, Soome ega Rootsi hülgeid. On üks Läänemeri ja ühed hülged,” lausus Jüssi. “Needki hülged, kellele me saatjad külge panime, võisid olla sellised, kes lihtsalt juhtusid parasjagu olema meie vetes.” Seda kinnitab ka asjaolu, et kuuest hülgest viis tegid kohe Eesti vetest sääred ning on siinkandis vaid mõnel korral taas oma nägu näidanud. Kodukohale truuks jäänud vana emane aga pendeldab praeguseni Saaremaa lõunarannikul Kura kurgu ja Allirahu vahel.

Siiski on hallhülged väga truud oma sigimispaikadele. Samuti teavad loomad ilmeksimatult, kuidas jõuda üksikutel väikestel meresaartel asuvatesse lesilatesse, et oma pikkadel rännakutel ja toitumismatkadel hinge tõmmata.

Andmed mobiilivõrgu kaudu

•• Mõnisada grammi kaaluvad kaugjälgimisseadmed kinnitati kuue hülge turjakarvade külge spetsiaalse liimiga. Nutikad jälgimisseadmed edastavad uurijatele andmeid hüljeste asukoha, sukeldumise sügavuse ja ka veetemperatuuri kohta. Kogu andmeside toimub GSM-võrgu kaudu.
•• Loomad saavad saatjatest lahti järgmisel kevadel, kui hakkavad mais kasukat vahetama.
•• Kaugjälgimisseadmed paigaldati hülgele rahvusvahelise projekti raames, mis hõlmab Baltimaade mereuurimise- ja looduskaitseorganisatsioone. Loomade märgistamine ja nende liikumise jälgimine on osa Läänemere idaosa kaitsealade loomise projektist, mida rahastab Euroopa Liit ja kohaliku organisatsioonina keskkonnainvesteeringute keskus.
•• Poola hülgeuurijad uurivad saatjate abil tänavu ilmavalgust näinud hülgeid. Üks nende noor rännuhimuline hüljes põrutas koguni Taani väinadest välja Norra ranniku lähedale. Teine hülgevõsu aga ujus Saksamaale Lübecki sadamasse, kus passis tükk aega paigal.

Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht, 22.11.2007
http://www.epl.ee/artikkel/408718

Kinnipüütud hülged kaalutakse, neilt võetakse vereproov ja turjale liimitakse kaugjälgimisseade.

Nii näevad hüljeste teekonnad välja kaardil.

Lisainformatsiooni hüljeste uuringute kohta projektis "Merekaitsealad Läänemere idaosas" saab Ivar Jüssi'lt, ivar.jyssi@lk.ee.

Merle Kuris, merle.kuris@bef.ee
Balti Keskkonnafoorum

29.11.2007

Väljakutsed kaitsekorralduskavade koostamisel Balti merekaitsealadele

Projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” üks olulisemaid tegevusi on kaitsekorralduskavade koostamine valitud aladele. Kaitsekorralduskavad koostatakse 13 projektialast seitsmele: Väinameri (3EST) ja Küdema (4EST) Eestis; Riia lahe läänerannik (8LAT), Irbe vain (9LAT) ja Nida-Pērkone (11LAT) Lätis ning Palanga (12LIT) ja Neringa (13LIT) Leedus.

Algse plaani kohaselt tuleb nimetatud alade kaitsekorralduskavad koostada ja pädevatele asutustele üle anda 2008. aasta lõpuks. See ei saa olema kerge protsess. Peamised väljakutsed on seotud varasemate kogemuste puudumisega merealade kaitsekorralduskavade koostamise osas, ebaselgusega teatud alade piiride osas ja huvirühmade võimaliku negatiivse suhtumisega.

Tegemist on unikaalse projektiga Balti riikide jaoks. Kuigi merekaitsealad eksisteerivad Eestis ja Leedus, peetakse nende määratlemise teaduslikku põhjendust ebapiisavaks. Projekti käigus kogutav informatsioon annab veenvamad alusandmed merekaitsealade piiritlemiseks. Samuti puudub Balti riikides merealade kaitsekorralduskavade koostamise kogemus ja ka ülejäänud Euroopa jaoks on see suhteliselt uudne teema. Seetõttu tuleb arendada ja testida uusi kontseptsioone, sest maismaa-alade kaitsekorralduse planeerimise skeeme ei ole võimalik üks-ühele rakendada merealade puhul. Lisaks on projekti ajakava suhteliselt tihe, nii et eesmärkide edukaks saavutamiseks on vajalik väga koordineeritud ja efektiivne tegutsemine.

Momendil on kõige olulisem kindlaks määrata nende alade piirid, millele kaitsekorralduskavad koostatakse. Erinevalt Eestist ja Leedust, kus merekaitsealad on juba olemas, on Lätis projekti eesmärgiks merekaitsealade määratlemine. Projekti seniste tulemuste põhjal võib öelda, et Eestis ei ole ette näha olulisi muudatusi olemasolevate merekaitsealade piirides, samas vajavad Leedu alad kindlasti laiendamist. Kõige keerulisem on olukord Lätis, kus on väga raske alustada kaitsekorralduskavade koostamist, kuna alade piirid pole veel teada. Näiteks hõlmab projektiala 8LAT kogu Riia lahe lääneosa. Alade piirid on olulised ka huvirühmade määratlemisel ja nendega suhtlemisel, et leppida kokku planeeritavates kaitsekorralduslikes meetmetes.

Projekti raames teostatavad mere-elupaikade ja liikide uuringud annavad vajalikku informatsiooni alade piiride kindlaksmääramiseks ja kaitsekorralduskavade koostamiseks. Mere-elupaikade ja kalastiku osas on välitööd nendel aladel, millele koostatakse kaitsekorralduskavad, praeguseks lõpetatud ning toimub kogutud andmete andmebaasidesse sisestamine ja analüüs. Elupaikade eksperdid on valmis ütlema, millised osad projektialadest tuleks võtta kaitse alla. Kalastiku uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et need ei avalda tõenäoliselt erilist mõju mere-kaitsealade piiritlemisele.

Keerulisem on olukord seoses linnustiku uuringutega, mis jätkuvad ebasobivatest ilmastikutingimustest tingitud viivituste tõttu 2008. a kevadeni ning lõplikud tulemused selguvad alles pärast seda. Lisaks on problemaatiline piiride seadmise metoodika, milles ornitoloogid peavad alles kokkuleppele jõudma. Üks võimalus on kasutada teatud liikide populatsiooni tihedust võrreldes kogu Läänemere populatsiooniga. Kahjuks selguvad andmed kogu Läänemere kohta alles 2008. aasta lõpuks, mis on alade piiritlemiseks liiga hilja. Projekti partnerite kohtumisel 5.-6. novembril 2007 leppisid projekti ornitoloogid kokku, et lahendus probleemile tuleb leida 2008. aasta kevadeks.

Väljakutseks kaitsekorralduskavade koostamisel on ka erinevate huvigruppide kaasamine ja nendega kaitsekorralduslike meetmete osas kokkuleppele jõudmine. Merekaitsealad erinevad maismaa-aladest mitte ainult looduslike tingimuste, vaid ka majandusliku kasutuse poolest. Teatud mõttes on see protsess merealade puhul lihtsam, aga teisest küljest jälle keerulisem. Suureks eeliseks kaitsekorralduskavade koostamisel on fakt, et merealad ei ole jaotatud paljude omanike vahel. Maismaa-aladel on väga raske kohalike maaomanikega kaitsekorralduse osas kokkuleppele jõuda. Meri kuulub üldjuhul riigile või kohalikele omavalitsustele, mistõttu pole vajadust pidada pikki läbirääkimisi erinevate omanikega piiride ja kaitserežiimi osas.

Samas on merekaitsealade puhul muud huvirühmadega seotud probleemid – nimelt merega seotud huvide spetsiifilisus. Merd kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kalanduses, laevanduses, puhkemajanduses ja militaartegevuseks. Balti riikide territoriaalvetesse ja majandusvööndisse on uute kasutusaladena jõudmas avamere tuulepargid ja naftapuurimine. Seetõttu on väga tähtis tagada kooskõlastada need tegevused ja looduskaitse vajadused. Paljud usuvad, et mingi ala kaitse alla võtmine välistab seal igasuguse majandusliku tegevuse. Näitkes on väga mures Riia sadama ja ka mõnede Riia lahe väikesadamate esindajad. Nad ei muretse mitte ainult kõrvalasuva projektiala 8LAT looduskaitsemeetmete pärast, vaid ka Irbe väina (9LAT) pärast, mis on peamine laevatee Riia lahest Läänemerre. Kuid õigeaegne dialoog kõigi huvirühmadega aitab ära hoida võimalikku negatiivset suhtumist merekaitsealade moodustamisse.

Edgars Bojars, edgars.bojars@bef.lv
Balti Keskkonnafoorum-Läti

tõlge eesti keelde: Merle Kuris, merle.kuris@bef.ee

22.11.2007

Linnuseminari aruanne valminud

4.-5(6). oktoobril 2007 toimus Jurkalnes, Lätis rahvusvaheline konverents “Linnukaitse merekeskkonnas: mereliste linnukaitsealade määratlemine ja kaitse Läänemerel ning mujal”. Konverentsi korraldas Balti Keskkonnafoorum koostöös ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooniga BirdLife International ja see toimus LIFE-Nature projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames.

Konverentsil osalesid eksperdid 15 riigist - Balti riikidest, Taanist, Soomest (HELCOM), Saksamaalt, Kreekast, Maltalt, Portugalist, Venemaalt, Sloveeniast, Hispaaniast, Hollandist, Suurbritanniast ja Belgiast (BirdLife International). Arutlusteemadeks olid merekeskkonna linnukaitsega seotud Euroopa Liidu poliitilised arengud, metoodikad lindudele oluliste merealade väljaselgitamiseks ja merekaitsealade piiritlemiseks, kaitse-eesmärkide määratlemine ja merekaitsealasid ohustavate mõjude hindamine. 
Eestist osalesid konverentsil Ornitoloogiaühingu, Maaülikooli, Riikliku Looduskaitsekeskuse, Säästva Eesti Instituudi, konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko ning Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna esindajad.

Pärast konverentsi, 6. oktoobril, toimus osalejatele Läti Ornitoloogiaühingu poolt juhitud linnuvaatlusekskursioon Liepaja ümbrusse. 

Konverentsi aruannet saab lugeda siit.

Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
E-post: merle.kuris@bef.ee
Tel.: +372 6597 029

 

01.11.2007

Linnuralli 2007 – merelindude loendus Leedu rannikul

Laupäeval, 20. oktoobril võis Leedu mererannikul näha hulganisti teleskoopide ja binklitega võõraid, kes peatusid erinevates kohtades ja vaatlesid horisonti, aeg-ajalt midagi paberile märkides. Möödakäijad, kes söandasid nende tegevuse kohta aru pärida, said üllatava vastuse – “Loendame linde!”.

Tõepoolest kogunes sel päeval Leedu mererannikule umbes 70 professionaalset ornitoloogi ja entusiasti, et viia läbi iga-aastane festival “Linnuralli”. Sel aastal osalesid üritusel ornitoloogid mitte ainult Leedust, vaid ka Soomest, Suurbritanniast, Venemaalt ja Valgevenest.

Festivali põhisisuks on võistlus, kes loendab selle päeva jooksul kõige rohkem erinevaid linnuliike. Varahommikul alustasid 20 meeskonnaks jagunenud ornitoloogid Kura laguuni ümbruses rändlindude otsinguid.
Sel aastal pöörati erilist tähelepanu merelindude vaatlemisele. Üritusel osalesid aktiivselt ka LIFE-Nature projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” meeskonna liikmed, kes tutvustasid linnurallil osalejatele projekti tegevusi ja seniseid tulemusi. Kõik linnuloendusvõistlusel osalevad meeskonnad kogunesid keskpäeval Palanga sillale, kust avanes hea võimalus loendada rändavaid merelinde vastasasuval Natura 2000 alal (mis on ühtlasi ka nimetatud Läänemere idaosa merekaitsealade projekti projektiala LIT12).

Ka Leedu keskkonnaminister, hr. Arūnas Kundrotas liitus koos oma perega merekaitsealade projekti ornitoloogidega ja osales linnuvaatlusel suure entusiasmiga. Ministri arvates on sellised festivalid üldsuse teadlikkuse tõstmise seisukohalt väga olulised, kuna tutvustavad merelooduse mitmekesisust ja innustavad inimesi mitte ainult loodust imetlema, vaid ka selle kaitsmises osalema.

Sel aastal osutus linnuralli võitjaks Soome meeskond, kes loendas päeva jooksul 102 erinevat linnuliiki. Teise koha võitja loendas 101 liiki linde ning kolmanda koha sai Leedu meeskond 100 liigi loendamise eest.

Õhtul toimus aktiivne arutelu merekaitsealade projekti ja selle seniste tulemuste üle.

 

zymantas.morkvenas@bef.lv
Balti Keskkonnafoorum-Leedu

Zymantas Morkvenas,

01.10.2007

Rahvusvaheline seminar linnukaitsest merealadel

Balti Keskkonnafoorum  koostöös BirdLife International'iga korraldab 4.-5.(6.) oktoobril, 2007 Jūrkalnes, Lätis seminari “Linnukaitse merekeskkonnas: mereliste linnukaitsealade määratlemine ja kaitse Läänemerel ning mujal”.

Seminari eesmärgid:
- Tutvustada LIFE-projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” esialgseid tulemusi, kasutatud metoodikat, saadud kogemusi seoses lindude merekaitsealade valiku, moodustamise ja kaitse korraldamisega;
- Jagada mujal Euroopas läbiviidavate linnukaitsega seotud projektide kogemusi;
- Tutvustada merelooduse kaitsega (eelkõige Natura 2000) seotud viimaseid poliitilisi arenguid;
- Võrrelda merekaitsealade piiritlemise meetodeid ja and eksperthinnang nende rakendatavusele;
- Arutleda alade valikukriteeriumide (tähtsate linnualade (IBA) kriteeriumid, Euroopa Komisjoni juhised Natura 2000 linnualade valikuks) ning sellega seotud probleemide ja lahenduste üle;
- Tutvustada meetodeid merelinde ähvardavate ohtude (eelkõige kaaspüük, avamere tuulegeneraatorid, häirimine) hindamiseks ja kaitsekorralduslike meetmete väljatöötamiseks ning vahetada vastavaid kogemusi.

Seminari päevakavaga saab tutvuda siin.

Pärast seminari, 6. oktoobril, toimub linnuvaatlusretk LIFE-projekti Akmenrags-Pavilosta projektialale (10 LAT) ja Liepaja ümbrusse.

Sihtgrupp: LIFE-projekti partnerid, kes tegelevad linnu-uuringute ja kaitsekorralduskavade koostamisega, Balti riikide pädevad riigiasutused, linnukaitsega seotud projektide eksperdid teistest Euroopa Liidu riikidest, eksperdid teadusasutustest, kaitsealade administratsioonidest ja vabaühendustest.
Kokku on seminarile oodata ca 50 osalejat. Seminari töökeeleks on inglise keel.

Seminar toimub Euroopa Komisjoni LIFE-Loodus programmi poolt rahastatava projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” (LIFE 05 NAT/LV/000100) raames.


Lisainformatsioon:
Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
Tel.: +372 6597 029
Mobiil +372 56 203 864
E-post: merle.kuris@bef.ee
 

21.09.2007

Valitsus ei nõustunud loa andmisega Nord Stream AG uuringutaotlusele

Arvestades Eesti Vabariigi suveräänsust territoriaalmeres ja riiklikke huvisid Eesti majandusvööndis, otsustas valitsus tänasel valitsuskabineti nõupidamisel mitte nõustuda loa andmisega Nord Stream AG uuringutaotlusele.

Uurimisloa taotluse kohaselt kavandatud laialdaste uuringutega on hõlmatud suur osa Eesti Vabariigi majandusvööndist ja mandrilavast Soome lahes. Samuti ulatub uuringuala Eesti Vabariigi territoriaalmerre.

Kuna mandrilaval puurimistöid eeldavad uuringud annavad teavet Eesti loodusvarade mahu ja nende kasutamise võimaluste kohta, on Eesti Vabariigil õigus uuringuks nõusoleku andmisest keelduda.

Nord Stream AG esitas välisministeeriumile majandusvööndi uurimisloa taotluse 31. mail 2007. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovis Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid, visuaalseid ülevaatusi ja võtta setteproove Eesti majandusvööndis.

Tallinn, Stenbocki maja, 20. september 2007
www.valitsus.ee/brf/index.php

12.09.2007

Eesti väljakutsed Läänemere olukorra parandamiseks

Helena Tääri arvamuslugu Läänemere keskkonnaprobleemidest ja Eesti võimalustest-kohustustest aidata kaasa olukorra parandamisele. Loe artiklit ajalehes "Postimees"

12.09.2007

Kalapüüdja küsib, mereteadlane vastab

Loe Hillar Lipp'i intervjuud Eesti Mereinstituudi teaduri Markus Vetemaaga kalureid huvitavatest küsimustest: artikkel ajalehes "Oma Saar"

22.07.2007

Kohtumine avamere tuuleparkide keskkonnamõju hindamise teemal

19.-20. juunil korraldas Balti Keskkonnafoorum Riias kohtumise avamere tuuleparkide keskkonnamõju (KMH) hindamise teemal. Kohtumisel osalesid eksperdid ja ametnikud kolmest Balti riigist ning Saksamaalt.

Tuuleenergia kasutuselevõtt on Balti riikides viimastel aastatel hoogsalt laienenud, kuid sellega seoses on tekkinud ka mitmeid probleeme. Ühest küljest on tuul taastuva energiaallikana keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks fossiilkütustele. Teiselt poolt huvitavad avamere tuuleparkide arendajaid tihti needsamad alad, mis looduskaitsjaidki. Madalikud avameres sobivad hästi tuulegeneraatorite paigaldamiseks, kuid just need alad on sageli väärtuslikud ka loodusliku mitmekesisuse seisukohalt ning paljud neist peaksid seal leiduvate väärtuslike liikide ja elupaikade tõttu kuuluma Natura 2000 kaitsealade hulka.

Kui Balti riikide jaoks on avamere tuulepargid alles uus teema, siis Saksamaal on sellega viimased 5 aastat väga aktiivselt tegeldud. Konsultandid Rakendusökoloogia Instituudist (Institut für angewandte Ökologie) olid kohtumisele kutsutud jagama Saksamaa kogemusi. Saksamaal on loa saamine tuulepargi rajamiseks küllalt keeruline protsess ja nõuab põhjalikku keskkonnamõjude hindamist vähemalt 2 aasta jooksul.

Saksa konsultandid rõhutasid vajadust analüüsida mõjusid ökosüsteemile kompleksselt. KMH läbiviimisel tuleb arvestada nii abiootiliste kui ka biootiliste aspektidega, sh ka võimalike muutustega hoovustes ja lainetuses, mis on peamisteks mõjudeks füüsikalisele keskkonnale.
Siiani ei ole leitud tuuleparkidest põhjustatud tõsiseid negatiivseid mõjusid mere-elupaikadele ja põhjaelustikule. Küll aga võib kahjulik mõju esineda tuulepargi ehitus- ja kaablite paigaldamise faasis, seetõttu tuleb seda põhjalikult analüüsida. Ka kalastikule ei tundu tuuleparkide rajamine olulist mõju avaldavat.
Tuulegeneraatorid tekitavad müra, mida pringlid kuulevad kümnete kilomeetrite kauguselt, kuid Läänemere pringlipopulatsioon on üsna väike. Hüljeste kuulmine on pringlite omast isegi teravam, kuid uuringud näitavad, et nad ei tee tuulegeneraatorite mürast eriti välja. Tõsi küll, see informatsioon kehtib hallhülge kohta, sest tuuleparkide mõju viigerhüljestele pole siiani uuritud.
Kõige problemaatilisem rühm seoses tuuleparkidega on linnud. Mõned potentsiaalsed tuuleparkide asukohad kattuvad lindude toitumisaladega või ristuvad nende rändeteedega. Viimasel juhul on linnud sunnitud lendama kas ümber või üle tuulepargi.

Eestis on juba algatatud kahe avamere tuulepargi keskkonnamõju hindamine. Kohtumisel tutvustasid konsultatsioonifirma "Hendrikson & Ko" eksperdid Neugrundi madalale ja Maaülikooli eksperdid Hiiumaa looderannikule kavandatavate tuuleparkide KMH läbiviimise plaane.
Kohtumisel nenditi, et kõigi kolme Balti riigi seadusandluses on tõsiseid lünki, mis puudutab ehitusobjektide rajamist avamerre ning vastavaid KMH protseduure. Samuti ei ole Natura 2000 kaitsealade võrgustik veel täielik ja EL liikmesriigid on kohustatud määratlema Natura 2000 avamerealad aastaks 2008.
Kohtumisel osalenud eksperdid leppisid kokku jätkata koostööd ja Saksa ekspertide abiga koostada juhendi avamere tuuleparkide KMH läbiviimiseks Balti riikides.

Lisainformatsioon:
Merle Kuris
Balti Keskkonnafoorum
Tel.: 6597 029
E-post: merle.kuris@bef.ee
 

22.07.2007

Juhend Natura 2000 merealade määratlemiseks

Euroopa Komisjon avaldas Juhendi Natura 2000 merekaitsealade määratlemiseks koos lisadega.
Juhendi koostamise eesmärgiks on kiirendada Natura 2000 võrgustiku moodustamist merealadel. Seetõttu keskendub see põhiliselt mereliikidele ja –elupaikadele, mille kaitset reguleerivad Loodusdirektiivi (92/43/EEC) ja Linnudirektiivi (79/409/EEC) alapõhised sätted. Need on Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid ja II lisa liigid ning Linnudirektiivi I lisa liigid ja rändliigid, mille kaitseks tuleb Linnudirektiivi alusel määrata Natura 2000 merekaitsealad.
Juhendis selgitatakse Natura 2000 merealade moodustamisega seotud juriidilisi ja tehnilisi aspekte. Juhend hõlmab nii avamerealasid kui ka rannikumerd.
Euroopa tähtsusega mereliikide ja –elupaikade kaitset ei saavutata üksnes Natura 2000 alade määratlemise ja hea kaitsekorraldusega. Üldise merekaitsestrateegia raames on vajalik tegelda inimtegevusest põhjustatud survega merekeskkonnale ka väljaspool neid alasid.

Juhend on kättesaadav internetis: http://ec.europa.eu/environment/nature/nature_conservation/natura_2000_network/marine_issues/index_en.htm

16.04.2007

Huvirühmade seminari tulemused

8.-9. veebruaril 2007 toimus meie LIFE-projekti raames seminar "Merekaitsealadega seotud huvid ja huvirühmade kaasamine kaitsekorralduse planeerimisse ja rakendamisse".

Seminaril osalesid Balti riikide keskkonnaministeeriumide ja nende allasutuste esindajad, kohalike omavalitsuste, sadamate administratsioonide, kalurite organisatsioonide, kaitseväe jm seotud huvirühmade ning vabaühenduste esindajad, samuti LIFE-projekti partnerid ja külalised teistest EL liikmesriikidest, kokku ligi 70 inimest.

Seminaril anti huvirühmadele ülevaade LIFE-projekti eesmärkidest ja edasistest plaanidest seoses kaitsekorralduskavade koostamise ja huvirühmade kaasamisega. Koos huvigruppide esindajatega arutati, millised tegevused toimuvad merel, kus need võivad omavahel või looduskaitse huvidega konflikti sattuda ja kuidas probleemidele lahendusi leida. Samuti arutati läbi eelseisev kaitsekorralduskavade koostamise protsess ja huvirühmade osalemine selles.
Külalised Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt tutvustasid häid näiteid huvirühmade kaasamisest Göteborgi sadama arendamisel, Kirde-Kenti Natura 2000 mereala kaitse korraldamisel ning vabatahtlike kokkulepete sõlmimisest huvigruppidega Greifswalder Bodden merekaitseala kaitse tagamiseks.

Seminari aruteludest võib järeldada järgmist:
- Huvirühmad on huvitatud LIFE-projekti tegevustest ja tunnevad tõsist muret võimalike lisapiirangute pärast merekaitsealadel;
- Huvirühmade teadmised Natura 2000 ja merekaitsealadest on kohati puudulikud ning levinud on väärarvamus nagu välistaks Natura 2000 igasuguse majandustegevuse nendel aladel. Ka LIFE-projekti ekspertidel on vaja rohkem teavet huvirühmade tegevuste kohta. Seetõttu on konfliktide vältimiseks ja parimate lahenduste leidmiseks väga oluline vastastikune informatsioonivahetus.
- Kalanduses on juba praegu terve hulk erinevaid piiranguid (ajalised piirangud, kalapüügiks suletud alad, püügivahendite piirangud jne); kala hulk Läänemeres on vähenenud ning kalurite saaki ja püügivahendeid kahjustavad ka hülged, seetõttu on rannakalapüük traditsioonilise majandusliku tegevusalana kadumas. Probleemi aitaks lahendada või vähemalt leevendada kohalikele oludele kohandatud kaaspüüki vältivad ja hülgekahjustustele vastupidavad püügivahendid ning –meetodid; toetused kaluritele parema varustuse muretsemiseks ja võibolla ka piiratud hülgejahi lubamine. Kalanduse poolt looduskaitsele põhjustatud probleemid on seotud peamiselt hüljeste ja lindude kaaspüügi, traalpüügi ja illegaalse kalapüügiga. Kasvavaks ohuks loodusele on harrastuslik kalapüük.
- Merealadel toimuvad kaitseväe tegevused on peamiselt seotud territoriaalvete kaitse ja miinitõrjega ning vastavate õppustega/laskeharjutustega. Mereväel on hea tehnika (sh allveekaamerad) ja palju informatsiooni merepõhja kohta, mis võiks olla väärtuslik merebioloogia seisukohalt, samas puuduvad mereväel vastavad teadmised ja eksperdid ning enamik informatsiooni on konfidentsiaalne. Seetõttu oleks väga vajalik vastastikune informatsioonivahetus ja koostöö arendamine.
- Sadamate arendusega seostuvad süvendus- ja kaadamistööd, mis on ohuks mere-elupaikadele ja –liikidele. Samas, nagu näitab Göteborgi sadama arendamise näide, on võimalik ka suuri infrastruktuuri projekte teostada nii, et mõju merekeskkonnale on minimaalne.
- Laevanduse mõju kohta on siiani liiga vähe informatsiooni. Tuleks teha lisauuringuid kütusest ja pilsiveest tuleneva reostuse, tankeriõnnetuste ja laadimisel tekkivate lekete mõju kohta, samuti uurida kiirlaevade ning lõbusõidu- ja huvilaevade häirivat mõju mereliikidele. Natura alade kaitsekorraldusest laevandusele tõenäoliselt väga palju lisapiiranguid ei tule – oluline on järgida juba kehtivaid nõudeid. Vajalikuks võib osutuda rangem reostuskontroll ja kiirusepiirangud, samuti teatud aja- ja kohapiirangud lõbusõidulaevadele.
- Rekreatsioon on kiiresti arenev valdkond, mis on enamasti seotud rannaalade arendamisega. Siiani puuduvad põhjalikumad uuringud rekreatsiooni mõjust mereloodusele, samuti ei ole selge, kuidas hinnata rekreatsiooni majanduslikku väärtust merealadel.
- Antud seminar oli alguseks huvirühmade kaasamisele kaitsekorralduskavade koostamise protsessis LIFE-projekti raames; sellele järgneb rida koosolekuid ja infoüritusi alates 2007. aasta lõpust (kui projekti uuringute tulemused on selgunud) igas riigis (Eestis, Lätis, Leedus) eraldi. Kaitsekorralduskavad koostatakse Eestis Küdema ja Väinamere hoiualadele ning need peavad valmima 2008. aasta lõpuks.

Põhjalikumat inglisekeelset seminari aruannet saab lugeda siit
Loe ka Ain Lemberi artiklit ajalehes “Oma Saar”


Lisainformatsioon:
Merle Kuris
tel.: 6597 029; GSM: 56 203 864; faks: 6597 027; e-mail: merle.kuris@bef.ee

25.01.2007

Seminar huvirühmade kaasamisest

8.-9. veebruaril 2007 toimub Palangas, Leedus seminar “Merekaitsealadega seotud huvid ja huvirühmade kaasamine kaitsekorralduse planeerimisse ja rakendamisse”.
Seminari korraldab Balti Keskkonnafoorum LIFE-Nature projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames.

Seminari eesmärk on töötada välja strateegia huvirühmade kaasamiseks Eesti, Läti ja Leedu merekaitsealade kaitsekorralduse planeerimisel, õppida teiste riikide vastavatest kogemustest ning arutada huvirühmade esindajatega nende peamisi probleeme ja huvisid, et luua eeldused heaks koostööks.

Peamised aruteluteemad on
· Merealadega seotud sotsiaal-majanduslikud huvid ja potentsiaalsed konfliktid looduskaitsega;
· Erinevate huvirühmade peamised probleemid ja võimalused koostööks;
· Head näited huvirühmade kaasamise kohta merekaitsealade kaitsekorralduse planeerimisse ja elluviimisse;
· Huvirühmade kaasamise protseduurid Balti riikides ja spetsiifilised tingimused seoses merealadega;
· Parimad viisid huvirühmadeni jõudmiseks ja nende kaasamiseks, et tagada planeeritavate kaitse- ja majandamismeetmete paremat aktsepteerimist huvirühmade poolt.

Seminari töökeelteks on inglise ja vene keel.

Sihtgrupp: Seminarile on kutsutud kaitsekorralduskavade koostamisega seotud LIFE-projekti partnerid, Balti riikide looduskaitseadministratsioonide jt pädevate ametiasutuste esindajad, kohalike omavalitsuste, sadamate administratsioonide, kalurite organisatsioonide jm seotud huvirühmade ning vabaühenduste esindajad, samuti külalised teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kokku umbes 60 inimest.

Lisainformatsioon:
Merle Kuris
tel.: 6455 092; GSM: 56 203 864; faks: 6604 766; e-mail: merle.kuris@bef.ee